Töövõtuleping versus tööleping: maksud

Üks vale lepinguvalik võib muuta esialgu soodsana tundunud koostöö hiljem kulukaks. Küsimus „töövõtuleping versus tööleping maksud” ei puuduta ainult seda, kui palju ettevõte inimesele välja maksab. See mõjutab töötamise registreerimist, deklaratsioone, sotsiaalseid tagatisi, puhkusekohustust ja ka riski, et Maksu- ja Tolliamet hindab suhte ümber töösuhteks.

Väikeettevõttes tekib see valik sageli siis, kui on vaja palgata esimene töötaja, kaasata projektipõhine spetsialist või maksta tasu ettevõtte omanikule. Õige vastus ei sõltu lepingu pealkirjast, vaid sellest, kuidas töö päriselt korraldatud on.

Tööleping ja töövõtuleping täidavad eri eesmärki

Tööleping on õige valik siis, kui inimene teeb tööd ettevõtte juhtimise ja kontrolli all. Tööandja määrab üldjuhul tööaja või selle raamistiku, töö tegemise koha, tööülesanded ja töökorralduse. Töötaja on ettevõtte igapäevase tegevuse osa ning saab tasu oma tööpanuse, mitte üksnes lõpptulemuse eest.

Töövõtuleping on võlaõiguslik leping, mille keskmes on kokkulepitud tulemus. Näiteks tellib ettevõte veebilehe, turunduskampaania, kujunduspaketi, tõlke või konkreetse arenduslahenduse. Töövõtja otsustab tavaliselt ise, millal, kus ja milliste töövahenditega ta töö tulemuse saavutab. Tellija kontrollib eelkõige seda, kas tulemus vastab kokkuleppele.

Praktikas ei muuda lepingut töövõtulepinguks see, kui dokumendile on nii kirjutatud. Kui inimene töötab iga päev kindlatel kellaaegadel, kasutab ettevõtte töövahendeid, allub juhile ning täidab püsivaid tööülesandeid, võivad suhte tegelikud tunnused viidata töösuhtele. Sellisel juhul tuleb arvestada töösuhte reeglite ja maksukohustustega.

Töövõtuleping versus tööleping maksud: mis jääb ettevõtte kanda?

Kui Eesti ettevõte maksab füüsilisele isikule töötasu töölepingu alusel, lisanduvad brutotasule tavaliselt tööandja sotsiaalmaks ning tööandja töötuskindlustusmakse. Töötaja brutotasust peetakse kinni tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse juhul, kui see inimesele kohaldub.

Töövõtulepinguga füüsilisele isikule makstava tasu puhul ei kao palgamaksud automaatselt ära. Kui töövõtja ei esita arvet oma äriühingu või ettevõtlustulu kaudu, peab tasu maksja üldjuhul arvestama samuti tulumaksu kinnipidamise, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksetega. Ka kohustusliku kogumispensioni makse võib rakenduda vastavalt töövõtja staatusele.

Seega ei ole füüsilise isikuga sõlmitud töövõtuleping tavaliselt maksude vältimise vahend. Maksukoormus võib töötasu ja töövõtutasu puhul olla paljuski sarnane. Erinevus seisneb eelkõige tööõiguslikes kohustustes ja selles, mille eest tasu makstakse.

Töölepingu puhul tuleb tööandjal arvestada ka tasustatud põhipuhkuse, töö- ja puhkeaja nõuete, töötervishoiu ning töösuhte lõpetamise reeglitega. Töövõtulepingus ei ole põhipuhkust ega tööaja arvestust samal kujul, kuid tellijal lasub kohustus sõlmida selge leping, võtta vastu kokkulepitud tulemus ja teha nõuetekohane maksuarvestus.

Lihtne näide brutotasust

Kui lepite töötajaga kokku 2 000 euro suuruse brutotasu, ei ole ettevõtte tegelik kulu 2 000 eurot. Sellele lisanduvad tööandja maksud. Töötajale laekuv netosumma on samal ajal väiksem, sest brutotasust peetakse kinni töötaja maksud ja maksed.

Kui sama 2 000 eurot makstakse füüsilisele isikule töövõtulepingu alusel, tuleb enne väljamakse tegemist kontrollida, kas tegemist on tasuga, millelt peab ettevõte maksud kinni pidama ja sotsiaalmaksu tasuma. Pelgalt sõna „arve” või „töövõtutasu” kasutamine seda kohustust ei muuda.

Maksumäärad ja inimese isiklikud asjaolud võivad muutuda. Netosumma arvutamisel tuleb arvesse võtta näiteks inimese avaldust maksuvaba tulu kasutamiseks ning kogumispensioni makse määra. Seetõttu tasub palgaarvestus teha iga kuu tegelike andmete, mitte vana kalkulatsiooni järgi.

Millal maksab töövõtja arve oma ettevõttest?

Teistsugune olukord on siis, kui teenuse osutajaks on teine äriühing, näiteks osaühing. Teie ettevõte saab teenuse osutajalt arve ning tasub selle vastavalt kokkuleppele. Sellisel juhul ei ole tellijal üldjuhul põhjust arvestada arvel olevat summat palgana ega tasuda sellelt tööjõumakse.

See ei tähenda siiski, et püsivat töösuhet saab riskivabalt asendada inimese isikliku osaühingu arvetega. Kui inimene teeb tegelikult tööd vaid ühele tellijale, töötab selle ettevõtte juhtimise all ja samadel tingimustel nagu töötaja, tuleb hinnata suhte sisu. Maksu- ja Tolliamet vaatab vajadusel tegelikku töökorraldust, mitte ainult arvete olemasolu.

Ka käibemaks tuleb eraldi läbi mõelda. Kui teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane, lisandub arvele käibemaks vastavalt teenuse sisule ja kohaldatavale määrale. Tellija õigus sisendkäibemaks maha arvata sõltub omakorda sellest, kas kulu on seotud tema maksustatava ettevõtlusega ning kas arve ja tehing on korrektselt dokumenteeritud.

Registreerimine ja deklareerimine ei ole kõrvalteema

Töölepingu ja paljude võlaõiguslike lepingute korral tuleb töötaja või töö tegija registreerida töötamise registris enne tööle asumist. See on kohustus, mis kehtib ka siis, kui töö on lühiajaline või tehakse projektipõhiselt.

Tasu ja maksud deklareeritakse üldjuhul iga kuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmakse deklaratsioonil ehk TSD-l. Deklaratsioon tuleb esitada ning maksud tasuda õigeaegselt. Hilinenud või ebatäpsed andmed võivad tähendada intressi, paranduste tegemist ja lisaselgitusi ametiasutusele.

Kui ettevõte maksab tasu mitteresidendile, e-residendile või välisriigis elavale spetsialistile, võib lisanduda rahvusvahelise maksustamise küsimusi. Oluline on inimese maksuresidentsus, töö tegemise koht, lepingu liik ja võimalik välislepingu kohaldumine. E-residentsus ei võrdu Eesti maksuresidentsusega ning seda tuleb maksuarvestuses selgelt eristada.

Kuidas valida õige leping enne töö algust?

Alustage töö sisust, mitte maksude soovist. Kui vajate inimest igapäevasesse töökorraldusse, annate talle püsiva rolli ja juhite tema töö tegemist, on tööleping enamasti turvaline ning läbipaistev lahendus. See annab ka inimesele selged õigused ja ettevõttele kindluse, et töösuhe on õigesti vormistatud.

Kui tellite piiritletud tulemuse spetsialistilt, kes korraldab oma tööd iseseisvalt, võib töövõtuleping olla sobiv. Lepingus tasub täpselt kirjeldada oodatavat tulemust, tähtaega, tasu, üleandmise korda, paranduste tegemist ja vastutust. Ebamäärane kokkulepe tekitab hiljem vaidlusi nii töö kvaliteedi kui ka lepingu tegeliku olemuse üle.

Enne esimese väljamakse tegemist kontrollige vähemalt nelja asja: kas töö tegija tuleb töötamise registris registreerida, millised maksud tasult arvestatakse, kas maksuvaba tulu avaldus on esitatud ning kuidas ja millal tasu TSD-l deklareeritakse. Kui teenuse osutaja on ettevõte, kontrollige ka arve andmeid, käibemaksukohustuslase staatust ja lepingu vastavust tegelikule koostööle.

Kõige kallim valik on ebamäärane valik

Töövõtuleping võib olla ettevõtjale paindlik ning tööleping vajalik kindluse loomiseks. Mõlemad on tavapärased ja toimivad lahendused, kui neid kasutatakse õiges olukorras ning maksud arvestatakse korrektselt.

Kui lepingu vorm, palgaarvestus või mitteresidendiga seotud maksukohustus tekitab küsimusi, on mõistlik saada selgus enne töö algust. AB Raamatupidamine aitab ettevõttel korraldada töötamise registreerimise, palgaarvestuse ja igakuised deklaratsioonid nii, et ettevõtja saab keskenduda töö tulemusele, mitte hilisematele parandustele.