Maksuresidentsuse määramise juhend ettevõtjale
Ettevõtja võib elada ühes riigis, juhtida ettevõtet teisest ja müüa klientidele kolmandasse. Sellises olukorras ei ole maksuresidentsus pelgalt vormitäide. Maksuresidentsuse määramise juhend ettevõtjale aitab eristada, millised maksukohustused kuuluvad ettevõtjale eraisikuna, millised äriühingule ning millal võib tekkida kohustus ka väljaspool Eestit.
Kõige sagedasem eksimus on eeldada, et Eesti OÜ, e-residentsus või Eesti pangakonto lahendab maksuresidentsuse küsimuse automaatselt. Tegelikult hinnatakse eri olukordades nii elukohta, viibimispäevi, ettevõtte juhtimise tegelikku asukohta kui ka tegevuse püsivust konkreetses riigis. Õige hinnang enne tehingute, töölevõtmiste ja väljamaksete tegemist aitab vältida hilisemaid parandusi, topeltmaksustamise riski ja vaidlusi maksuhalduriga.
Mida maksuresidentsus ettevõtja jaoks tähendab?
Maksuresidentsus määrab üldjuhul, millisel riigil on õigus maksustada isiku ülemaailmset tulu. See ei tähenda, et tulu maksustatakse alati ainult ühes riigis. Näiteks võib üks riik maksustada töötasu, kinnisvaratulu või kohapeal teenitud ettevõtlustulu ning residentsusriik arvestab seejärel maksulepingus või kohalikes reeglites ette nähtud leevendusi.
Ettevõtja vaates tuleb küsimust käsitleda vähemalt kahel tasandil. Esiteks tuleb määrata füüsilise isiku maksuresidentsus – see puudutab omaniku, juhatuse liikme või töötaja tulu ja deklaratsioonikohustusi. Teiseks tuleb hinnata äriühingu maksuresidentsust ning võimalikku püsiva tegevuskoha tekkimist teises riigis.
Need kaks hinnangut ei pea kattuma. Eesti maksuresident võib olla välisriigi äriühingu omanik. Samuti võib välismaal elav inimene olla Eesti OÜ osanik või juhatuse liige. Omand ise ei määra maksuresidentsust, kuid tegelik töökorraldus ja juhtimine võivad maksukohustusi oluliselt mõjutada.
Füüsilise isiku maksuresidentsuse määramine
Eestis on füüsiline isik maksuresident muu hulgas siis, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Päevade arvestus on oluline, kuid see ei ole ainus kriteerium. Elukoha hindamisel vaadatakse, kus paikneb inimese püsiv elamine ja elu keskpunkt.
Praktikas võivad määravaks saada näiteks pere elukoht, laste kool, üürileping või omandis olev kodu, igapäevane töökoht, kohalike teenuste kasutamine ja viibimise tegelik regulaarsus. Üksnes rahvastikuregistri kanne ei pruugi keerulisemas rahvusvahelises olukorras olla piisav vastus.
Kui inimene vastab korraga kahe riigi residentsuse tingimustele, tuleb vaadata riikidevahelist maksulepingut, kui see on olemas. Maksulepingud kasutavad tavaliselt järjestikuseid kriteeriume: püsiv kodu, isiklike ja majanduslike sidemete keskpunkt, harilik viibimiskoht ning kodakondsus. Kui ka need ei anna selget tulemust, võivad maksuhaldurid lahendust omavahel kooskõlastada.
Näide: Eesti ettevõtja kolib ajutiselt välismaale
Oletame, et Eesti OÜ omanik töötab kümme kuud Hispaaniast, kuid tema pere ja püsiv kodu jäävad Eestisse. Ta peab arvestust Eestis veedetud päevade üle, juhib ettevõtet veebis ning saab OÜ-st juhatuse liikme tasu. Maksuresidentsust ei saa otsustada ainult selle järgi, et ta viibis suure osa aastast Hispaanias. Hinnata tuleb mõlema riigi reegleid, tema püsivaid sidemeid ja saadud tulu liike.
Kui aga inimene kolib koos perega välismaale, loobub Eesti püsivast elukohast ning korraldab oma töö ja igapäevaelu uues riigis, võib Eesti residentsus lõppeda. See ei vabasta teda automaatselt Eesti allikast saadud tuluga seotud kohustustest. Näiteks Eesti äriühingult saadud teatud väljamaksete maksustamine võib jätkuvalt toimuda Eestis.
Eesti OÜ maksuresidentsus ja tegelik juhtimine
Eesti õiguse alusel asutatud äriühing on Eesti maksuresident. See on selge lähtekoht, kuid rahvusvahelises tegevuses ei pruugi see olla kogu vastus. Riik, kus ettevõtet tegelikult juhitakse, võib oma reeglite järgi pidada ettevõtet samuti maksuresidendiks või leida, et seal on tekkinud püsiv tegevuskoht.
Tegeliku juhtimise hindamisel vaadatakse sisulisi asjaolusid. Kus tehakse olulised juhtimisotsused? Kus töötab juhatus igapäevaselt? Kus sõlmitakse lepinguid, juhitakse töötajaid ja korraldatakse ettevõtte põhitegevust? Ainult Eesti aadress, Eesti pangakonto või Eestis kasutatav raamatupidamistarkvara ei tõenda, et ettevõtte juhtimine toimub Eestis.
Kahe riigi samaaegne maksuresidentsus võib tuua kaasa keeruka olukorra. Kui riikide vahel kehtib maksuleping, võib see määrata, kuidas residentsuskonflikti lahendada. Mõnel juhul tuleb hinnata juhtimise asukohta, mõnel juhul jõuda maksuhaldurite kokkuleppeni. Seetõttu tasub enne püsivat välismaalt juhtimist kontrollida nii sihtriigi reegleid kui ka asjaomast maksulepingut.
Püsiv tegevuskoht võib tekkida ka ilma tütarühinguta
Välisriigis maksukohustuse tekkimiseks ei pea ettevõttel olema seal tütarfirmat ega ametlikku kontorit. Risk võib tekkida siis, kui ettevõttel on teises riigis püsiv koht, mille kaudu äritegevust korraldatakse. Selleks võib olla kontor, tööruum, ladu, juhtimispaik või teatud juhtudel töötaja kodukontor.
Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui välisriigis töötav inimene peab läbirääkimisi, sõlmib ettevõtte nimel lepinguid või täidab ettevõtte põhitegevuse olulist osa. Üksik kaugtööperiood ei tähenda alati püsivat tegevuskohta. Kuid pikaajaline ja ettevõtte korraldatud töökoht, kohalik müügitegevus või otsustusõigus võivad hinnangut muuta.
Püsiva tegevuskoha korral võib ettevõttel tekkida kohustus registreeruda kohalikuks maksukohustuslaseks, pidada eraldi arvestust, deklareerida seal teenitud kasum ning täita palga- või käibemaksukohustusi. See on valdkond, kus otsus sõltub detailidest: tegevuse kestusest, töötaja rollist, lepingutest ja kohaliku riigi seadustest.
E-residentsus ei ole maksuresidentsus
Eesti e-residentsus annab välismaalasele võimaluse kasutada Eesti digiteenuseid ja asutada või hallata Eesti ettevõtet. See ei anna automaatselt Eesti maksuresidentsust ega vabasta ettevõtjat tema elukohariigi maksureeglitest.
E-resident, kes juhib Eesti OÜ-d oma elukohariigist, peab eriti hoolikalt hindama, kas selles riigis tekib ettevõttel püsiv tegevuskoht või muu maksukohustus. Samuti tuleb kontrollida, kuidas maksustatakse omaniku töötasu, juhatuse liikme tasu, dividende ja muid väljamakseid tema elukohariigis.
Eesti OÜ korrektne raamatupidamine ja õigeaegsed deklaratsioonid jäävad vajalikuks ka siis, kui omanik elab välismaal. Rahvusvahelise tegevuse puhul peab arvestus olema veelgi täpsem, sest tehingute sisu, väljamaksete alus ja töö tegemise koht peavad olema põhjendatavad.
Maksuresidentsuse määramise juhend ettevõtjale: praktiline tegevuskava
Enne kolimist, välisriigis töötaja palkamist või regulaarse välisriigist juhtimise alustamist koguge kokku põhiandmed. Kirjutage üles, kus ettevõtja ja töötajad tegelikult töötavad, mitu päeva eri riikides viibitakse, kus tehakse juhtimisotsuseid ning kes võib ettevõtte nimel lepinguid sõlmida.
Seejärel vaadake üle ettevõtte lepingud ja töökorraldus. Kui töötaja töötab välisriigist, peaks lepingus ja tegelikus korralduses olema selge tema töö tegemise koht, ülesanded ning esindusõigus. Kui juhatuse liige teeb otsuseid mitmest riigist, tasub säilitada tõendid otsuste tegemise, koosolekute ja ettevõtte juhtimise tegeliku korralduse kohta.
Olulised dokumendid võivad olla elukoha- ja üürilepingud, reiside arvestus, töölepingud, juhatuse otsused, kliendilepingud ning välisriigi maksuresidentsuse tõend. Tõendid ei asenda sisulist olukorda, kuid aitavad seda maksuhaldurile selgelt selgitada.
Kui asjaolud puudutavad kahte või enamat riiki, ärge tehke otsust ainult üldise internetinõu põhjal. Maksulepingud, kohaliku riigi deklaratsioonitähtajad ja sotsiaalmaksu reeglid võivad anda täiesti erineva tulemuse. Raamatupidaja saab tagada Eesti arvestuse ja deklaratsioonide korrektsuse, kuid rahvusvahelise residentsuskonflikti korral võib olla vajalik kaasata ka maksunõustaja või sihtriigi spetsialist.
AB Raamatupidamine aitab ettevõtjal hoida Eesti raamatupidamise, palgaarvestuse ja deklaratsioonid korras ning kaardistada küsimused, mis vajavad rahvusvahelist maksuhinnangut. Nii saab otsuseid teha enne, mitte pärast seda, kui kohustus või probleem on juba tekkinud.
Maksuresidentsuse teema ei vaja paanikat, vaid õigeaegset faktide kogumist ja selget töökorraldust. Kui teie elu- või ärikorraldus muutub üle riigipiiride, tasub maksuküsimused läbi vaadata samal ajal, mitte aastaid hiljem deklaratsioone parandades.