Mitteresidendi maksukohustused Eestis selgelt
Mitteresidendi maksukohustused Eestis ei teki pelgalt sellest, et ettevõtjal on Eesti e-residentsus, pangakonto või klient Eestis. Maksustamine sõltub sellest, kus tulu teenitakse, millist tulu saadakse, kus töö tegelikult toimub ning kas tegevus on Eestis muutunud püsivaks. Just siin tehakse kõige sagedamini kulukaid oletusi: eeldatakse, et e-residentsus tähendab Eesti maksuresidentsust või et välismaa ettevõtte nimel tegutsemine vabastab Eesti kohustustest.
Praktiline lähtekoht on lihtne. Esmalt tuleb eristada inimest ja ettevõtet ning seejärel hinnata konkreetset tegevust. Õigeaegne registreerimine, nõuetekohane arvestus ja õigesti esitatud deklaratsioonid aitavad vältida intresse, trahviriski ning hilisemat ajamahukat selgitamist Maksu- ja Tolliametile.
Millal tekivad mitteresidendi maksukohustused Eestis?
Mitteresident on füüsiline või juriidiline isik, kelle maksuresidentsus ei ole Eestis. Füüsilise isiku puhul hinnatakse tavaliselt elukohta, viibimise kestust ja isiklikke ning majanduslikke sidemeid. Äriühingu puhul on oluline, kus ettevõte on asutatud, kus seda juhitakse ja kas tal tekib Eestis püsiv tegevuskoht.
Mitteresidendi maksustamisel kehtib üldpõhimõte: Eesti võib maksustada Eestis saadud tulu. See ei tähenda, et iga Eesti kliendile esitatud arve tekitab automaatselt Eestis tulumaksukohustuse. Näiteks välisriigis töötav konsultant võib teenindada Eesti ettevõtet nii, et tema tegevus ei ole Eestis maksustatav. Kui sama konsultant teeb tööd Eestis, juhib siin püsivalt projekte või kasutab siin oma tegevuseks kindlat kohta, võib tulemus olla teine.
Olulist rolli mängivad Eesti ja teise riigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud. Need võivad piirata Eesti maksustamisõigust või määrata, millises riigis ja millistel tingimustel tulu maksustatakse. Leping ei asenda aga kohustuste kontrolli. Selle rakendamiseks peab olema selge, milline tulu on kõne all, kus tegevus toimus ja millise riigi maksuresident tulu saaja on.
Füüsilisest isikust mitteresidendi tulu Eestis
Eestis võib maksukohustus tekkida näiteks töötasult, juhatuse liikme tasult, Eestis asuva kinnisvara üüri- või müügitulult, ettevõtlustulult või muult Eesti allikast saadud tulult. Tulu liik määrab, kas maks peetakse kinni väljamakse tegemisel või tuleb inimesel endal esitada Eesti maksudeklaratsioon.
Töötasu ja töö tegemise koht
Töötasu maksustamisel ei piisa tööandja asukoha vaatamisest. Määrav on sageli koht, kus töötaja oma tööd teeb. Kui mitteresident töötab füüsiliselt Eestis, tuleb Eesti tööandjal või Eestis maksukohustust omaval välismaisel tööandjal hinnata palgamaksude, töötamise registreerimise ja deklaratsioonide kohustust.
Tööle asumine tuleb üldjuhul registreerida töötamise registris enne töö algust. Palgaarvestuses tuleb hinnata tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete ja kogumispensioni makse kohaldumist. Kõik maksud ei pruugi igas olukorras rakenduda. Näiteks Euroopa Liidus töötava inimese sotsiaalkindlustus võib A1 tõendi alusel jääda teise riiki. Ilma tõendi ja töökorralduse sisulise analüüsita ei tasu seda siiski eeldada.
Kui Eesti ettevõte maksab tasu välismaal elavale töötajale, kes teeb töö täielikult oma elukohariigis, võib Eesti palgaarvestuse kohustus olla piiratud või puududa. Samas võib töötaja tööriigis tekkida tööandja registreerimis- ja maksekohustus. Rahvusvaheline palgaarvestus ei ole seega ainult Eesti maksumäärade küsimus.
Juhatuse liikme tasu
Eesti äriühingu mitteresidendist juhatuse liikme tasu on eraldi tähelepanu vajav valdkond. Juhatuse liikme ülesannete eest makstav tasu võib olla Eestis maksustatav ka siis, kui inimene elab ja teeb osa tööst välisriigis. Tasu õige liigitamine on oluline, sest juhatuse liikme tasu, töötasu ja teenusearve maksukäsitlus ei ole automaatselt sama.
Sotsiaalmaksu kohustuse puhul tuleb vaadata, millise riigi sotsiaalkindlustussüsteem kohaldub. Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi juhtudel on A1 tõend sageli keskne dokument. Kolmandate riikide puhul sõltub lahendus muu hulgas riikidevahelistest lepingutest ja tegelikust töökorraldusest.
Kinnisvara ja muud Eestis asuvad varad
Eestis asuvast kinnisvarast saadud üüritulu ning kinnisvara võõrandamisest saadud kasu võivad tekitada Eestis tulumaksukohustuse. Maksuarvestus sõltub muu hulgas sellest, kas tulu saab eraisik või äriühing, millised kulud on dokumenteeritud ning kas maksulepingus on erisusi.
Kinnisvaratehingute puhul tasub dokumendid korrastada enne tehingut, mitte deklaratsiooni tähtaja lähenedes. Soetamismaksumus, parenduskulud, maakleritasud ja muud lubatud kulud võivad maksustatavat tulemust mõjutada, kuid ainult siis, kui need on tõendatavad.
Välismaa äriühing ja püsiv tegevuskoht Eestis
Välismaa ettevõtte suurim maksustamise risk Eestis on püsiva tegevuskoha tekkimine. Lihtsustatult tähendab see ettevõtte püsivat äritegevuse kohta Eestis, mille kaudu ettevõtte tegevust täielikult või osaliselt tehakse. See võib olla kontor, kauplus, töökoda, juhtimiskoht või teatud juhtudel ka Eestis tegutsev isik, kellel on tavapärane õigus ettevõtte nimel lepinguid sõlmida.
Püsiva tegevuskoha küsimus ei lahene ainult aadressi järgi. Kui ettevõtte juhtimine, müük, projektide elluviimine või lepingute sõlmimine toimub sisuliselt Eestis, tuleb olukorda hinnata tervikuna. Ajutine üksikprojekt ei pruugi püsivat tegevuskohta luua, kuid korduv ja organiseeritud kohalolek võib seda teha.
Püsiva tegevuskoha olemasolul tuleb Eestis arvestada sellele omistatava kasumiga ning täita asjakohaseid registreerimis-, raamatupidamis- ja maksukohustusi. Vajadusel võib välismaa äriühing avada Eestis filiaali. Filiaal ei ole välismaa ettevõttest eraldi juriidiline isik, kuid see muudab Eesti tegevuse ametliku korraldamise ja aruandluse selgemaks.
Eriti tähelepanelik peab olema olukorras, kus välismaa äriühingu tegelik juhtimine toimub Eestis. Siis ei pruugi küsimus piirduda püsiva tegevuskohaga, vaid hinnata tuleb ka ettevõtte maksuresidentsust. See on valdkond, kus üks üldine internetist leitud reegel ei ole piisav alus otsuseks.
Käibemaks: registreerimine sõltub tehingutest
Käibemaksukohustus ei sõltu üksnes ettevõtte asukohast või käibest. Oluline on, milliseid kaupu või teenuseid müüakse, kellele neid müüakse ning kus on käibe tekkimise koht. Eestis maksustatava käibe tekkimisel võib mitteresidendil tekkida käibemaksukohustuslasena registreerimise vajadus ka enne, kui ettevõte jõuab tavapärase registreerimise käibepiirini.
Euroopa Liidu ettevõtjate vaheliste teenuste puhul rakendub sageli pöördmaksustamine. See tähendab, et teenuse osutaja ei lisa Eesti käibemaksu, kuid arve vormistus, kliendi käibemaksunumbri kontroll ja tehingu kajastamine peavad olema korrektsed. Veebikaubanduse, platvormimüügi, ürituste, kinnisvaraga seotud teenuste ning lõpptarbijale osutatavate digitaalteenuste reeglid võivad olla teistsugused.
Käibemaksu puhul tekitab kõige rohkem probleeme hilinenud registreerimine. Tagantjärele võib maksukohustus tekkida perioodi kohta, mil arvetel käibemaksu ei olnud, kuid maks tuleb siiski tasuda. Seetõttu tuleks tegevusmudel üle vaadata enne esimeste suuremate tehingute tegemist.
E-residentsus ei määra maksuresidentsust
E-residentsus annab võimaluse kasutada Eesti digitaalseid ärikeskkondi ja asutada Eesti äriühing, kuid see ei anna iseenesest Eesti maksuresidentsust. E-resident maksab eraisikuna makse üldjuhul oma elukohariigis, välja arvatud Eestis saadud tulu või muu Eesti maksustamisõigusega hõlmatud tulu.
Samas on e-residendi asutatud Eesti osaühing Eesti äriühing ning sellel on tavapärased Eesti kohustused: raamatupidamine, majandusaasta aruanne, nõuetekohased algdokumendid ja vajaduse korral maksedeklaratsioonid. Kui ettevõttel on töötajaid, juhatuse liikme tasud, käibemaksukohustus või maksustatavad väljamaksed, tuleb need korrektselt arvestada sõltumata omaniku elukohast.
Eesti äriühingu kasumi maksustamine toimub üldjuhul kasumi jaotamisel, mitte teenimise hetkel. See ei tähenda, et ettevõtte raha võib kasutada piiranguteta. Ettevõtlusega mitteseotud kulud, kingitused, vastuvõtukulud ja varjatud kasumieraldised võivad tuua kaasa maksukohustuse juba väljamakse või kulu tegemisel.
Dokumendid ja tähtajad, mis hoiavad riski kontrolli all
Mitteresidendi maksukohustuste täitmine muutub lihtsamaks, kui vajalikud andmed kogutakse kohe tehingu alguses. Raamatupidaja ei saa teha kindlat maksuarvestust, kui puudub info inimese maksuresidentsuse, töö tegemise riigi või lepingu tegeliku sisu kohta.
Praktikas tasub enne väljamakset või uude riiki laienemist kontrollida vähemalt nelja asja:
- kes on tulu saaja ja millise riigi maksuresident ta on;
- millist liiki tasu makstakse ning mida lepingus tegelikult kokku lepiti;
- kus töö, juhtimine või teenuse osutamine reaalselt toimub;
- kas olemas on maksuresidentsuse tõend, A1 tõend ja muud maksukäsitlust toetavad dokumendid.
Eesti maksedeklaratsioonide, töötamise registri kannete ja aastaaruande tähtajad ei oota seda, millal ettevõtjal on aega andmeid tagantjärele koguda. Jooksvalt peetud raamatupidamine annab ettevõtjale ülevaate kohustustest enne tähtpäeva ning jätab aega küsimuste lahendamiseks.
Rahvusvahelise tegevuse puhul on mõistlik saada maksukäsitlus paika enne lepingu allkirjastamist, esimese palgamakse tegemist või Eestis püsiva töökorralduse loomist. AB Raamatupidamine aitab siduda raamatupidamise, palgaarvestuse ja deklaratsioonid üheks toimivaks protsessiks, et ettevõtja saaks keskenduda tööle, mitte hilisematele parandustele.
Kui teie ettevõttel on välismaal asuv omanik, töötaja, juhatuse liige või välismaa äriühingu Eesti tegevus, alustage faktide kaardistamisest. Selge alginfo on kõige praktilisem viis hoida mitteresidendi maksukohustused Eestis kontrolli all.