Kas juhatuse liige saab palka? Selged valikud
Kui ettevõtte igapäevane töö on sinu õlul, tekib kiiresti praktiline küsimus: kas juhatuse liige saab palka ja millisel viisil seda korrektselt teha? Vastus on jah, kuid juhatuse liikme töö eest makstav tasu ei ole automaatselt töötasu. Valitud tasustamisviis määrab nii maksud, dokumendid, deklareerimise kui ka selle, millised õigused ja kohustused ettevõttel ning juhatuse liikmel tekivad.
Alustava osaühingu puhul on tavaline, et omanik ja juhatuse liige on sama inimene. Alguses võib tasu puududa, sest raha suunatakse ettevõtte käivitamiseks. Kui ettevõte hakkab teenima tulu ja juhatuse liige teeb regulaarselt ettevõtte juhtimise või müügiga seotud tööd, tasub tasustamine teadlikult läbi mõelda. Nii väldid olukorda, kus ettevõtte kulud, dividendid ja isiklikud väljamaksed on segamini.
Juhatuse liige võib töötada ka tasuta
Seadus ei kohusta osaühingut juhatuse liikmele tasu maksma. Juhatuse liige võib oma ülesandeid täita tasuta, eriti ettevõtte algusfaasis või juhul, kui tegemist on passiivse juhtimisrolliga. Tasuta töö ei vabasta siiski juhatuse liiget vastutusest – juhatus vastutab jätkuvalt ettevõtte juhtimise, seadusest tulenevate kohustuste ning raamatupidamise korraldamise eest.
Kui tasu ei maksta, peab see vastama tegelikule olukorrale. Näiteks võib omanik esimestel kuudel ettevõtet käivitada ilma väljamakseteta. Kui aga ettevõte teenib stabiilselt tulu ning juhatuse liige teeb iga päev sisulist tööd, võib ainult dividendide maksmine tekitada maksuküsimusi. Maksuarvestuses hinnatakse tehingute tegelikku sisu, mitte üksnes seda, millise nime ettevõte väljamaksele annab.
Tasuta juhatuse liikme töö puhul tasub osanike otsuses või juhatuse liikme kokkuleppes selgelt fikseerida, et tasu ei maksta. Hiljem on nii lihtsam tõendada, mille alusel väljamakseid tehti või miks neid ei tehtud.
Juhatuse liikme tasu ja palk ei ole sama asi
Igapäevakeeles nimetatakse kõiki regulaarseid väljamakseid palgaks. Õiguslikult eristatakse aga juhatuse liikme tasu ja töölepingu alusel makstavat töötasu.
Juhatuse liikme tasu
Juhatuse liikme tasu makstakse ettevõtte juhtimise eest. Selle alla kuuluvad näiteks ettevõtte esindamine, strateegiliste otsuste tegemine, oluliste lepingute sõlmimine, finantsotsuste juhtimine ja juhatuse seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
Juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra otsustavad osaühingus üldjuhul osanikud, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teistsugust korda. Otsus peab olema dokumenteeritud. Praktikas võiks otsuses olla kirjas tasu suurus, maksmise sagedus, tasu kehtivuse algus ning vajadusel tulemustasuga seotud tingimused.
Juhatuse liikme tasult arvestatakse tavaliselt tulumaks, sotsiaalmaks ning kohustusliku kogumispensioni makse, kui see on inimese puhul kohaldatav. Töötuskindlustusmakseid juhatuse liikme tasult üldjuhul ei arvestata. Maksudeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile palgaarvestuse tavapärases rütmis.
Töötasu töölepingu alusel
Juhatuse liige võib samas ettevõttes olla ka töötaja. Selleks peavad töölepingu ülesanded olema juhatuse liikme rollist selgelt eristatavad. Näiteks võib juhatuse liige täita juhtimisülesandeid juhatuse liikme lepingu alusel, kuid töötada töölepingu alusel programmeerija, disaineri, müügijuhi või klienditoe spetsialistina.
Tööleping sobib siis, kui töö tegemise aeg, koht ja viis on ettevõtte poolt sisuliselt korraldatud ning töötaja allub tööandja juhtimisele. Töölepinguga kaasnevad tööaja arvestus, puhkus, töölepingu seadusest tulenev kaitse ning töötuskindlustuse reeglid.
Üks dokument ei peaks katma korraga kahte erinevat rolli. Kui inimene juhib ettevõtet ja teeb lisaks igapäevast spetsialistitööd, on sageli kõige selgem lahendus kasutada juhatuse liikme kokkulepet juhtimisülesannete jaoks ning töölepingut töötaja ülesannete jaoks.
Kas juhatuse liige saab palka dividendide asemel?
Dividend ei ole palk ega juhatuse liikme tasu. Dividend on väljamakse ettevõtte omanikele kasumist ning seda saab teha üksnes siis, kui ettevõttel on jaotuskõlblikku kasumit ja täidetud on seadusest tulenevad tingimused. Dividendide maksmiseks on vaja osanike otsust ning tavaliselt on aluseks kinnitatud majandusaasta aruanne või vahearuanne.
Dividend võib olla omanikule täiesti põhjendatud väljamakse. Probleem tekib siis, kui juhatuse liige teeb ettevõttes aktiivselt tööd, kuid ettevõte ei maksa talle selle eest tasu ja teeb ainult dividendimakseid. Sellisel juhul võib Maksu- ja Tolliamet hinnata, kas osa dividendist on sisult töötasu või juhatuse liikme tasu, millelt oleks tulnud tasuda tööjõumakse.
Praktiline põhimõte on lihtne: töö eest makstakse tasu, omanikuks olemise eest võib saada dividendi. Mõlemad väljamaksed võivad samas ettevõttes täiesti õiguspäraselt koos eksisteerida. Täpne tasakaal sõltub ettevõtte tulust, töö tegelikust mahust, kasumlikkusest ja omaniku rollist.
Kulude hüvitamine ei ole tasu
Juhatuse liige võib ettevõtte tegevusega seotud kulud välja maksta või saada nende eest hüvitist. Näiteks võivad ettevõtte kulud olla töölähetus, töövahendid, kliendikohtumine, sidekulud või ettevõtluseks vajalik tarkvara. Need kulud peavad olema ettevõtlusega seotud ning tõendatud korrektsete kuludokumentidega.
Kulude hüvitamist ei tohi kasutada varjatud tasustamise viisina. Kui ettevõte maksab juhatuse liikme isiklikke kulusid või annab talle ettevõtte vara kasutada eratarbeks, võivad tekkida erisoodustuse ja maksustamise küsimused. Raamatupidamises peab olema selgelt näha, miks kulu ettevõtte jaoks vajalik oli ja milline dokument seda tõendab.
Millised dokumendid peavad korras olema?
Juhatuse liikme tasu ei tohiks maksta pelgalt pangamakse selgitusega „palk”. Korrektselt korraldatud väljamakse tugineb otsusele või lepingule ning jõuab õigesti palgaarvestusse. Väikese ettevõtte jaoks piisab enamasti selgest ja lihtsast dokumentide komplektist:
- osanike otsus või muu pädev otsus tasu määramise kohta;
- juhatuse liikme leping või kirjalik kokkulepe tasu ja ülesannete kohta;
- igakuine palgaarvestus ning maksude arvestus;
- õigeaegselt esitatud TSD deklaratsioon;
- raamatupidamiskanded, mis seovad väljamakse, maksud ja kohustused omavahel.
Kui juhatuse liige on lisaks töölepinguga töötaja, tuleb töölepingu tingimused, töötamise registreerimine ja töötasu arvestus korraldada eraldi. See aitab vältida hilisemaid vaidlusi nii maksustamise kui ka tööõiguse vaates.
Mida arvestada e-residendi ja mitteresidendi puhul?
E-residentsus ei määra inimese maksuresidentsust. E-resident võib juhtida Eesti osaühingut välismaalt, kuid tema tasustamisel tuleb hinnata, kus ta tegelikult tööd teeb, millise riigi maksuresident ta on ning kas Eesti ja tema elukohariigi vahel kehtib maksuleping.
Eesti äriühingu juhatuse liikme tasu võib tuua kaasa Eesti maksukohustusi ka siis, kui juhatuse liige elab teises riigis. Samal ajal võib tasu olla vaja deklareerida ka elukohariigis. Eriti oluline on see juhul, kui juhatuse liige teeb ettevõtte igapäevast tööd püsivalt välisriigis või kui ettevõttel on seal töötajaid, tegevuskoht või filiaal.
Sellises olukorras ei tasu tugineda üldisele internetinõuandele. Enne tasu maksmist tuleb paika panna õige leping, maksustamise loogika ja deklaratsioonide protsess.
Levinud küsimused
Kas juhatuse liikmele peab maksma iga kuu tasu?
Ei pea. Tasu võib olla regulaarne, ühekordne või tulemustest sõltuv, kui see on otsuses või lepingus selgelt kokku lepitud. Regulaarse igapäevase töö puhul on igakuine arvestus tavaliselt kõige läbipaistvam.
Kas juhatuse liige saab ravikindlustuse?
Ravikindlustuse tekkimine sõltub muu hulgas sellest, kas tema eest on deklareeritud sotsiaalmaks vähemalt kehtiva nõutud piirmäära ulatuses. Piirmäärad ja tingimused võivad muutuda, seega tuleb neid kontrollida väljamakse tegemise ajal.
Kas ettevõtte omanik võib endale ainult dividendi maksta?
Kui omanik ei tee ettevõttes sisulist tööd, võib dividend olla ainus väljamakse. Kui omanik juhib ettevõtet või töötab selles aktiivselt, tuleb hinnata, kas mõistlik juhatuse liikme tasu või töötasu on vajalik.
Õige tasustamisviis ei ole pelgalt maksuküsimus. See aitab hoida ettevõtte rahaasjad arusaadavad, tagab õiged deklaratsioonid ja annab omanikule selge pildi, kui palju ettevõte tegelikult tema tööjõule kulutab. Kui rollid, tasud ja dokumendid on algusest peale paigas, jääb rohkem aega ettevõtte juhtimiseks. AB Raamatupidamine aitab vajadusel paika panna palgaarvestuse ja juhatuse liikme tasuga seotud praktilise töökorra.