Väljamaksete maksustamise juhend ettevõtjale

Ettevõtte kontol olev raha ei ole automaatselt omaniku isiklik raha. Just siin tekivad väikeettevõtetes kõige sagedasemad maksuküsimused: kas maksta palka, juhatuse liikme tasu või dividendi, kuidas hüvitada tehtud kulusid ning millal muutub näiliselt lihtne ülekanne maksustatavaks väljamakseks. See väljamaksete maksustamise juhend aitab teha valikuid nii, et arvestus, deklaratsioonid ja tegelik töökorraldus oleksid omavahel kooskõlas.

Väljamaksete maksustamise juhend: alusta väljamakse sisust

Maksustamine ei sõltu ainult ülekande selgitusest või sellest, millise nimetuse ettevõtja oma pangamakses kasutab. Maksu seisukohast loeb eelkõige see, mida inimene ettevõtte heaks tegelikult teeb ja mis on väljamakse majanduslik sisu.

Kui omanik töötab ettevõttes igapäevaselt, suhtleb klientidega, teeb müüki, juhib projekte või täidab muid püsivaid tööülesandeid, tuleb tema tööpanus üldjuhul tasustada tööjõumaksudele vastaval viisil. Dividendi ei saa kasutada palga asendajana ainult sellepärast, et dividendi maksustamine tundub esmapilgul soodsam.

Praktikas tasub enne väljamakset vastata kolmele küsimusele. Kas tegemist on tasuga tehtud töö eest, kas ettevõttel on selleks jaotuskõlblikku kasumit ning kas kulu on ettevõtlusega selgelt seotud? Kui vastus on selge, on tavaliselt selge ka õige maksukäsitlus.

Palk: tasu töölepingu alusel tehtud töö eest

Palk sobib olukorda, kus inimene töötab ettevõttes töölepingu alusel. See tähendab kokkulepitud tööülesandeid, tööaega või töökorraldust ning tööandja juhtimist. Palgalt arvestatakse tulumaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse juhul, kui inimene on sellega liitunud, ning tööandja tasub sotsiaalmaksu ja oma osa töötuskindlustusmaksest.

Palga suuruse planeerimisel tuleb alati vaadata ettevõtte kogukulu, mitte ainult töötaja pangakontole laekuvat netosummat. Näiteks võib 1 500 euro suurune brutotasu tähendada ettevõttele märksa suuremat väljaminekut, sest lisanduvad tööandja maksud. Seetõttu on mõistlik palgakulu läbi arvutada enne töölepingu sõlmimist või töötasu muutmist.

Palgaarvestusega kaasnevad ka haldusülesanded. Töötaja tuleb nõuetekohaselt registreerida, palgaarvestus teha õigel ajal ning töötasud ja maksud deklareerida Maksu- ja Tolliametile. Kui ettevõttes on mitu töötajat, puhkused, haiguslehed või muutuv töötasu, aitab jooksvalt korras palgaarvestus vältida tagantjärele parandusi.

Juhatuse liikme tasu: juhtimise eest makstav tasu

Juhatuse liikme tasu ei ole sama mis palk, kuigi maksukoormus on paljudes olukordades sarnane. Juhatuse liikme tasu makstakse äriühingu juhtimise ja esindamise eest. See sobib näiteks siis, kui omanik täidab eelkõige juhatuse liikme ülesandeid: teeb strateegilisi otsuseid, sõlmib lepinguid, korraldab ettevõtte tegevust ja kannab juhtimisvastutust.

Juhatuse liikme tasu puhul tuleb samuti arvestada tööjõumaksudega. Oluline on, et tasu suurus ja sisu oleksid põhjendatud ning vastaksid tegelikule tööle. Kui inimene teeb lisaks juhtimisele regulaarset spetsialistitööd, näiteks programmeerib, pakendab kaupa või teenindab kliente, võib olla põhjendatud eristada juhatuse liikme ülesanded ja töölepingu alusel tehtav töö.

Mitteresidentide ja e-residentide puhul vajab juhatuse liikme tasu sageli eraldi tähelepanu. Maksukohustus võib sõltuda sellest, kus tööd tegelikult tehakse, milline on inimese maksuresidentsus ning kas rakendub riikidevaheline maksuleping. Sellises olukorras ei ole mõistlik lähtuda ainult Eesti ettevõtte asukohast.

Dividend: kasumi jaotamine, mitte igakuine töötasu

Dividend on omanikule tehtav väljamakse ettevõtte teenitud ja jaotamiseks sobivast kasumist. Enne dividendi otsustamist peab ettevõttel olema kinnitatud majandusaasta aruanne või piisavalt usaldusväärne vahearvestus, mis näitab, et jaotuskõlblikku kasumit on. Lisaks tuleb arvestada, et väljamakse ei tohi kahjustada ettevõtte maksevõimet.

Eesti äriühing maksab tulumaksu kasumi jaotamisel. Tavapärase jaotatud kasumi tulumaksu määr on 22/78 netoväljamakselt, kuid maksumäärad ja erireeglid võivad muutuda. Enne otsuse tegemist tasub alati kontrollida kehtivat regulatsiooni ning hinnata dividendi mõju ettevõtte rahavoole.

Dividend ei eelda sotsiaalmaksu tasumist, kuid see ei tähenda, et dividend oleks alati õige valik. Kui omanik töötab ettevõttes igapäevaselt ja võtab aasta jooksul ainult dividende, võib Maksu- ja Tolliamet hinnata, kas osa väljamaksest oleks pidanud olema tööjõutulu. Risk ei seisne üksnes lisamaksus, vaid ka intressides ja võimalikes sanktsioonides.

Hea praktika on siduda dividend ettevõtte tegeliku kasumlikkuse ja omaniku õigusega kasumile, mitte kasutada seda iga kuu kindlas summas tehtava „palgaülekandena”. Ettevõte vajab sageli raha ka käibemaksu, tarnijate, palkade, laenude ja järgmiste investeeringute katmiseks.

Erisoodustus: ettevõtte kulu, millest töötaja või omanik saab isiklikku kasu

Erisoodustus tekib siis, kui ettevõte annab töötajale, juhatuse liikmele või nendega seotud isikule hüve, mis ei ole vajalik töö tegemiseks või millelt saadakse isiklikku kasu. Levinud näited on isiklikuks kasutuseks antud sõiduauto, ettevõtte makstud erareis, kodukulude tasumine või põhjendamata ostud ettevõtte kaardiga.

Erisoodustuselt tasutakse üldjuhul tulumaks ja sotsiaalmaks. Maksuarvestus võib kujuneda kulukaks, sest maksud lisanduvad hüve väärtusele. Seepärast on mõistlik enne ettevõtte kulul tehtavat ostu küsida: kas see on dokumenteeritult vajalik ettevõtluseks ning kas ettevõttel on võimalik seda põhjendada?

Sõiduautode puhul on eriti oluline pidada arvestust tegeliku kasutuse üle. Kui ettevõtte sõiduautot kasutatakse ka erasõitudeks, tuleb seda maksustamisel arvesse võtta. Pelk väide, et autot kasutatakse ainult tööks, ei pruugi kontrolli korral piisata, kui sõidupäevik, töökorraldus ja tegelik kasutus sellele ei vasta.

Kulude hüvitamine ja omaniku laenud

Ettevõtja võib teha ettevõttega seotud kulutusi oma isikliku rahaga ning küsida need hiljem ettevõttelt tagasi. Selline hüvitis ei ole üldjuhul töötasu ega dividend, kui kulul on selge ettevõtluslik eesmärk ja olemas on nõuetekohane kuludokument. Arvel või tšekil peab olema näha ostu sisu, kuupäev, summa ning võimalusel ettevõtte andmed. Kui dokument on puudulik, tuleb lisada selgitus, milleks ost tehti.

Oluline on vältida olukorda, kus isiklikud ja ettevõtte kulud segunevad. Kui omanik tasub ettevõtte kaardiga toidupoes isiklikke oste või kannab endale raha ilma põhjenduseta, võib see olla käsitatav kas erisoodustuse, töötasu, dividendi või omaniku võlana ettevõttele. Mida hiljem selliseid tehinguid korrigeeritakse, seda keerulisem on tõendada nende tegelikku sisu.

Laen omanikele, osanikele või nendega seotud isikutele vajab samuti selget lepingut, tagasimaksegraafikut ja tegelikku tagasimaksmise kavatsust. Kui laen jääb pikaks ajaks tasumata või seda kasutatakse sisuliselt raha väljaviimiseks, võib maksuhaldur käsitleda seda varjatud kasumieraldisena. Laenu andmine ei ole automaatselt keelatud, kuid see ei tohiks olla dividendide või töötasu asendus.

Kuidas hoida väljamaksete arvestus kontrolli all

Kõige vähem aega võtab maksuarvestus siis, kui otsused tehakse enne makset, mitte pärast pangakonto väljavõtte vaatamist. Määrake juba ettevõtte igakuises rütmis, milline summa on töötasuks, kas juhatuse liikme tasu on põhjendatud, milliseid kulusid hüvitatakse ning kas dividendide maksmiseks on olemas kasum ja raha.

Hoidke töölepingud, juhatuse liikme otsused, osanike otsused, kuludokumendid ja laenulepingud üheselt arusaadavad ning raamatupidamisse esitatud õigel ajal. Raamatupidaja ei saa õigesti maksustada tehingut, mille eesmärk või alusdokument jääb ebaselgeks.

AB Raamatupidamine aitab väljamaksed siduda ettevõtte tegeliku töökorralduse, dokumentide ja deklaratsioonidega. Nii saab ettevõtja teha raha kasutamise otsuseid kindlamalt ning hoida tähelepanu seal, kus seda kõige rohkem vaja on – oma äri kasvatamisel.