Millal tekib püsiva tegevuskoha risk?
Välismaa äriühingul võib Eestis olla ainult üks töötaja, müügijuht või projektijuht. Ometi võib just sellest piisata, et küsida: millal tekib püsiva tegevuskoha risk? Küsimus ei ole pelgalt formaalsuses. Kui tegevus kvalifitseerub püsivaks tegevuskohaks, võivad kaasneda Eesti tulumaksu-, käibemaksu-, palga- ja registreerimiskohustused ning vajadus pidada Eesti nõuetele vastavat arvestust.
Risk puudutab eelkõige välismaa äriühinguid, kes tegutsevad Eestis, kuid ka Eesti ettevõtjaid, kelle tegelik tegevus kandub teise riiki. E-residentsus, Eesti pangakonto või ettevõtte registrijärgne aadress ei anna iseenesest vastust. Maksustamisel hinnatakse seda, kus ja kuidas äri tegelikult tehakse.
Mida püsiv tegevuskoht tähendab?
Püsiv tegevuskoht on üldjuhul välismaa ettevõtte kindel tegevuskoht teises riigis, mille kaudu ettevõte seal täielikult või osaliselt tegutseb. Praktikas vaadatakse korraga mitut asja: kas ettevõttel on Eestis kasutatav koht, kas tegevus on piisavalt püsiv ning kas seal tehtav töö on ettevõtte põhitegevuse seisukohalt sisuline.
See koht ei pea olema ettevõtte nimel olev kontor. See võib olla renditud tööruum, ladu, kauplus, tootmisruum või teatud juhtudel töötaja kodukontor. Otsustav ei ole ukse peal olev ettevõtte logo, vaid tegelik kasutus ja ettevõtte seos selle kohaga.
Püsiva tegevuskoha olemasolu hinnatakse Eesti siseriiklike reeglite ja välisriigiga sõlmitud maksulepingu alusel. Maksuleping võib täpsustada, millal tekib maksustamisõigus Eestis ja millal mitte. Seetõttu ei ole ühte universaalset päevade arvu ega kontrollküsimust, mis lahendaks kõik juhtumid.
Millal tekib püsiva tegevuskoha risk Eestis?
Risk suureneb, kui välismaa ettevõtte tegevus Eestis ei ole enam juhuslik, ettevalmistav ega üksnes toetav. Näiteks võib risk tekkida siis, kui Eestis töötav inimene peab läbirääkimisi, sõlmib tavapäraselt lepinguid, juhib projekte, teenindab kliente või teeb ettevõtte põhitegevust pikaajaliselt.
Oluline on eristada ettevõtte sisulist äritegevust abitegevusest. Ainult teabe kogumine, turu uurimine või piiratud reklaamitegevus ei pruugi veel püsivat tegevuskohta kaasa tuua. Kui samas ruumis müüakse teenust, juhitakse kliente ja teenitakse ettevõtte põhiosa tulust, on hinnang teine.
Kontor, ladu ja töötaja kodukontor
Eestis asuv kontor on kõige selgem riskikoht, eriti kui see on ettevõtte käsutuses pikema aja jooksul ja seal töötavad inimesed teevad põhitegevust. Ka jagatud töökoht või paindlik kontor võib olla oluline, kui ettevõte kasutab seda tegelikult püsivalt ning juhib sealt Eesti tegevust.
Ladu ei tekita alati püsivat tegevuskohta. Kui seal ainult hoitakse kaupa või korraldatakse piiratud logistikatoiminguid, võib tegevus olla abistava iseloomuga. Risk kasvab, kui laost müüakse kaupa, komplekteeritakse tellimusi ettevõtte tavapärase äritegevuse keskse osana, võetakse vastu klienditellimusi või juhitakse sealt laiemat äritegevust.
Kodukontori puhul on oluline, kas töötaja valib kodus töötamise oma soovil või eeldab seda ettevõte. Kui välismaa ettevõttel puudub Eestis muu töökoht, kuid töötaja teeb kodust püsivalt põhitööd, suhtleb klientidega ja ettevõte tugineb sellele korraldusele, tuleb riski hinnata põhjalikult. Üksikud kaugtööpäevad või ajutine Eestis viibimine ei ole tavaliselt samaväärne püsiva tegevuskohaga.
Lepinguid sõlmiv või müüki juhtiv inimene
Püsiva tegevuskoha risk võib tekkida ka ilma ettevõtte oma ruumideta. Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui Eestis tegutsev töötaja või esindaja sõlmib ettevõtte nimel lepinguid või teeb nende sõlmimisel sisuliselt otsustava töö.
Näiteks võib müügijuht pidada läbirääkimisi, leppida kokku hinnad ja tingimused ning saata lepingu välisriigi juhile ainult formaalseks kinnitamiseks. Kui selline töökorraldus on tavapärane, ei pruugi pelk allkirjastamine välismaal riski kõrvaldada. Maksuhaldur hindab tegelikku otsustusprotsessi, mitte ainult lepingu allkirjastamise kohta.
Sama põhimõte võib puudutada sõltuvat esindajat. Kui inimene tegutseb sisuliselt ühe ettevõtte huvides, tal on püsiv roll müügis või lepingute sõlmimises ning tema tegevus ei ole iseseisva maakleri tavapärane töö, võib Eestis tekkida maksustatav seos.
Ehitus-, paigaldus- ja projektitööd
Ehitusobjektid, paigaldustööd ja pikaajalised kliendiprojektid vajavad eraldi tähelepanu. Maksulepingutes on sageli sätestatud ajapiir, mille ületamisel võib ehitus- või paigaldusprojekt moodustada püsiva tegevuskoha. Täpne piir ei ole kõigis riikidevahelistes lepingutes sama.
Projektide ajakava ei tasu hinnata ainult ühe lepingu järgi. Kui sama ettevõte teeb samas kohas järjestikuseid või sisuliselt seotud töid, võib tegevuste kogupikkus olla oluline. Töid ei saa riski vältimiseks kunstlikult osadeks jagada, kui majanduslikult on tegemist ühe tervikuga.
Tegevused, mis üksi ei pruugi riski kaasa tuua
Püsiva tegevuskoha küsimuses loeb tervikpilt. Eestis toimuv üksik koosolek, messil osalemine, klientide külastamine või lühiajaline projekt ei tähenda automaatselt maksukohustuse tekkimist. Samuti ei ole iga Eestis elav töötaja välismaa tööandja jaoks automaatselt püsiv tegevuskoht.
Risk on tavaliselt väiksem, kui tegevus on ajutine, selgelt piiratud ja ettevõtte põhitegevust ei tehta Eestis. Näiteks välismaa tarkvaraettevõtte juht võib käia Eestis partneritega kohtumas, ilma et ettevõttel tekiks siin püsiv tegevuskoht. Hinnang muutub, kui kohtumised asenduvad püsiva müügi- ja kliendihaldusfunktsiooniga Eestis.
Digiettevõtte puhul ei tekita ainuüksi Eesti klientide olemasolu, veebileht või pilveteenuse kasutamine automaatselt püsivat tegevuskohta. Küll aga tuleb analüüsida, kus asuvad inimesed, kes toodet arendavad, müüvad, juhivad ja klientidele teenust osutavad.
Püsiv tegevuskoht ei ole sama mis käibemaksukohustus
Neid kahte mõistet aetakse sageli segamini. Käibemaksukohustus võib tekkida müügikäibe, tehinguliigi või Eestis tehtavate maksustatavate tehingute tõttu. Püsiv tegevuskoht puudutab eelkõige ettevõtte tulumaksustamist ja õigust maksustada Eestis teenitud kasumit, kuid selle olemasolu võib mõjutada ka muid kohustusi.
Kui välismaa ettevõttel on Eestis töötaja, võivad juba enne püsiva tegevuskoha lõplikku hinnangut tekkida palgaga seotud küsimused. Tuleb selgitada, kes on tööandja, kus töö tegelikult toimub, kas töötaja tuleb Eestis registreerida ning kuidas deklareerida töötasult maksud ja sotsiaalmaks. Välismaa tööandja ei saa eeldada, et palgakohustused jäävad olemata ainult seetõttu, et palka makstakse välisriigi kontolt.
Mida teha enne, kui risk muutub probleemiks?
Kõige mõistlikum on hinnata töökorraldust enne töötaja värbamist, kontori avamist või pikema projekti alustamist. Eriti oluline on see e-residentidele ja välismaa ettevõtetele, kes soovivad kasutada Eestis kohalikku meeskonda, kuid kelle emaettevõte asub mujal.
Alustage faktidest. Kirjeldage, kus inimesed töötavad, milliseid otsuseid nad teevad, kas nad suhtlevad klientidega, kas nad lepivad kokku hinnad ja lepingutingimused ning milliseid ruume ettevõte Eestis kasutab. Vaadake üle ka projektide kestus, seotud lepingud ja töötajate tegelik alluvus.
Seejärel tuleb võrrelda olukorda Eesti reeglite ning asjakohase maksulepinguga. Vajaduse korral tuleb ettevõte registreerida, korraldada Eesti maksuarvestus, eristada Eestis teenitud tulu ja kulud ning tagada õiged deklaratsioonid. Mida hiljem see töö ette võtta, seda keerulisem on tagantjärele dokumente, kulude jaotust ning palgaarvestust korrastada.
AB Raamatupidamine aitab välismaa ettevõtetel ja e-residentidel kaardistada Eestis tekkivad arvestus- ning registreerimiskohustused, et igapäevane tegevus ei tooks hiljem kaasa ootamatut maksuriski.
Püsiva tegevuskoha riski ei vähenda kõige paremini formaalne aadressimuutus või lepingusse lisatud lause. Riski vähendab selge töökorraldus, tegelikkusele vastav dokumentatsioon ja õigel ajal tehtud maksuarvestus. Kui ettevõtte tegevus Eestis kasvab, tasub kontrollida maksupositsiooni enne järgmise töötaja, lepingu või projekti lisandumist.