Kuidas maksustada juhatuse tasu osaühingus?
Juhatuse liikme tasu otsus mõjutab korraga ettevõtte maksukulu, juhi sissetulekut ja raamatupidamise korrektsust. Küsimus, kuidas maksustada juhatuse tasu, tekib sageli siis, kui osaühing hakkab teenima stabiilsemat tulu või omanik soovib ettevõttest endale regulaarselt raha välja võtta. Õige vastus ei ole alati üks kindel summa või maksuliik. Esiteks tuleb eristada juhatuse liikme ülesandeid, töötaja tööd ja omanikutulu dividendina.
Juhatuse liikme tasu on tasu äriühingu juhtimise eest. Sellelt tuleb üldjuhul tasuda tööjõumakse ning väljamakse tuleb õigesti deklareerida Maksu- ja Tolliametile. Kui tasu on põhjendatud, otsus dokumenteeritud ja arvestus tehtud õigel ajal, ei pea see olema keeruline protsess.
Mis on juhatuse liikme tasu?
Juhatuse liige korraldab osaühingu igapäevast juhtimist, esindab ettevõtet ning vastutab seadusest ja põhikirjast tulenevate juhtimisülesannete eest. Selle töö eest makstav tasu ei ole tavapärane töötasu ka siis, kui juhatuse liige töötab iga päev oma ettevõttes.
Praktikas võib üks inimene olla samas osaühingus nii osanik, juhatuse liige kui ka töötaja. Need rollid võivad kattuda, kuid nende eest makstavate tasude maksustamine ja dokumentatsioon on erinevad. Näiteks ettevõtte strateegilise juhtimise, lepingute sõlmimise ja juhatuse vastutuse eest on põhjendatud juhatuse liikme tasu. Kui sama inimene teeb eraldi tööd klienditeenindaja, programmeerija, müügijuhi või raamatupidajana töölepingu alusel, võib selle töö eest maksta töötasu.
Oluline on, et leping ja tegelik töökorraldus oleksid omavahel kooskõlas. Maksuarvestuses ei piisa ainult väljamakse nimetusest.
Kuidas maksustada juhatuse tasu Eestis?
Eesti residendist juhatuse liikmele makstavalt tasult tuleb üldjuhul arvestada tulumaks, sotsiaalmaks ning vajaduse korral kogumispensioni makse. Töötuskindlustusmakseid juhatuse liikme tasult ei arvestata. See on üks peamisi erinevusi töölepingu alusel makstava palgaga võrreldes.
- aastal on tavapärases olukorras arvestuse lähtekoht järgmine:
- ettevõte tasub juhatuse liikme tasult 33% sotsiaalmaksu;
- juhatuse liikme tasult peetakse kinni 22% tulumaksu, võttes arvesse maksuvaba tulu rakendamise võimalust;
- kohustatud kogumispensioniga liitunud isiku tasult peetakse kinni tema valitud määras kogumispensioni makse;
- töötuskindlustusmakset ei peeta kinni ega tasuta tööandja poolt.
Maksuvaba tulu saab väljamakse tegija arvesse võtta juhatuse liikme avalduse alusel. Kui juhatuse liige saab samal ajal tulu ka mujalt, tuleb jälgida, et maksuvaba tulu ei kasutataks mitme väljamakse tegija juures korraga. Vastasel juhul võib inimesel tekkida tuludeklaratsiooni esitamisel tulumaksu juurde maksmise kohustus.
Maksumäärad ja inimese pensionisamba valik võivad ajas muutuda. Seetõttu tasub enne väljamakse tegemist kontrollida, millised määrad kehtivad just tasu maksmise kuul.
Näide juhatuse tasu kulust ettevõttele
Oletame, et osaühing määrab juhatuse liikmele brutotasuks 1000 eurot. Kui inimene ei ole kogumispensioni makse kohustatud ning maksuvaba tulu selle väljamakse juures ei rakendata, peab ettevõte brutotasult kinni tulumaksu. Lisaks tasub ettevõte 330 eurot sotsiaalmaksu.
Sellisel juhul on ettevõtte kogukulu 1330 eurot. Juhatuse liikme kontole jõudev netosumma on väiksem kui brutotasu, sest tulumaks peetakse väljamaksel kinni. Kui rakendada maksuvaba tulu või lisandub kogumispensioni makse, muutub netosumma, kuid ettevõtte sotsiaalmaksukulu jääb brutotasu põhjal samaks.
Seepärast ei ole mõistlik otsustada tasu suurust ainult selle järgi, palju inimene soovib pangakontole saada. Kõigepealt tuleks paika panna ettevõtte kogukulu ning seejärel arvutada välja sobiv brutotasu ja netotasu. Igakuises palgaarvestuses aitab see vältida ebameeldivaid üllatusi.
Juhatuse liikme tasu otsus peab olema kirjalik
Tasu maksmise aluseks peab olema pädev otsus. Kui osaühingul on mitu osanikku, otsustavad juhatuse liikmele tasu maksmise tavaliselt osanikud. Kui osaühingul on üks osanik, kes on ühtlasi ainus juhatuse liige, tuleb otsus vormistada kirjalikult ainuosaniku otsusena.
Otsuses tasub märkida vähemalt tasu saaja, tasu suurus või arvestamise põhimõte, ajavahemik ning maksmise kord. Vajaduse korral saab lisada, milliseid juhatuse ülesandeid tasu katab. Dokument ei pea olema pikk, kuid see peab olema arusaadav ja säilitatud koos ettevõtte raamatupidamisdokumentidega.
Kui tasu on ebaregulaarne, võib otsus ette näha tasu maksmise näiteks konkreetse juhtimisülesande või perioodi eest. Ka siis peab ettevõttel olema selge põhjendus, miks väljamakse tehakse ja millal see on juhatuse liikme poolt välja teenitud.
Deklareerimine ja tasumine
Juhatuse liikme tasu ning sellega seotud maksud deklareeritakse TSD-l. Deklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samaks tähtpäevaks tuleb tasuda ka deklareeritud maksud.
Raamatupidamises kajastatakse brutotasu, kinnipeetud maksud, ettevõtte sotsiaalmaks ning väljamaksmata kohustus. Kui juhatuse liikme tasu makstakse regulaarselt, on mõistlik siduda see igakuise palgaarvestuse rutiiniga. Nii jõuavad deklaratsioon, maksed ja raamatupidamiskanded õigel ajal tehtud.
Levinud eksimus on pidada otsustatud, kuid veel välja maksmata tasu automaatselt maksustatavaks. TSD maksuarvestuses on määrav tasu tegelik väljamaksmine. Raamatupidamislik tekkepõhine kajastamine võib siiski toimuda varem, kui tasu kohustus on ettevõttel tekkinud. Neid kahte vaadet tuleb eristada.
Juhatuse tasu, töötasu või dividend?
Omanikust juhatuse liige ei pea tingimata iga kuu juhatuse tasu saama. Kui juhtimine on vähese mahuga, ettevõte alles alustab või kasum ei võimalda regulaarseid väljamakseid, võib tasu olla väiksem, harvem või teatud perioodil puududa. See ei anna siiski alust maksta aktiivse töö eest raha üksnes dividendina.
Dividend on omanikutulu, mida saab maksta ainult jaotamata kasumi arvelt ning pärast majandusaasta aruande kinnitamist või seaduses lubatud vahearuande alusel. Dividendi ei maksustata nagu juhatuse liikme tasu, kuid dividend ei ole tasu igapäevase töö või juhtimise eest. Kui osanik juhib ettevõtet püsivalt ja saab selle eest majanduslikku hüve, peab tasustamise viis vastama töö tegelikule sisule.
Maksu- ja Tolliamet hindab vajaduse korral asjaolusid tervikuna: kui aktiivne on inimese roll ettevõttes, kas ettevõttel on käive ja kasum, kas teistele samalaadse töö tegijatele makstakse tasu ning kuidas on väljamaksed dokumenteeritud. Eesmärk ei ole nõuda igalt omanikult kindlat palka, vaid vältida olukorda, kus tööjõumakse jäetakse kunstlikult tasumata.
Ka ettevõtte kulude hüvitamine ei asenda juhatuse tasu. Tööülesannetega seotud dokumenteeritud kulu võib ettevõte hüvitada kuludokumendi alusel, kuid eratarbimise või sisuliselt tasu katmine kuluhüvitise nime all tekitab maksuriski.
Mida arvestada mitteresidendist juhatuse liikme puhul?
Eesti äriühingu mitteresidendist juhatuse liikme tasu maksustatakse üldjuhul Eestis. Täpne maksukäsitlus sõltub siiski isiku residentsusest, tegevuse sisust, tasu maksmise kohast ning Eesti ja teise riigi vahel sõlmitud maksulepingust.
Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustuse kohustuse puhul tuleb hinnata ka seda, millises riigis inimene tegelikult töötab ja millise riigi sotsiaalkindlustussüsteem talle kohaldub. Euroopa Liidu sees võib määravaks saada A1 tõend. E-resident ei ole automaatselt Eesti maksuresident ega vabasta Eesti ettevõtet palgaarvestuse kohustuste kontrollimisest.
Sellistes olukordades ei tasu lähtuda ainult üldreeglist või varasemast praktikast. Enne esimest väljamakset tuleb koguda vajalikud andmed ning määrata õige maksukäsitlus.
Korrektsus algab enne väljamakset
Juhatuse tasu on ettevõtja jaoks täiesti tavapärane viis juhtimistöö eest tasu saada, kui selle alus, suurus ja maksuarvestus on korras. Kõige kindlam on leppida tasustamise põhimõte kokku enne raha ülekandmist, vormistada otsus ning lasta igakuine arvestus teha koos deklaratsioonidega. Nii jääb ettevõtjal rohkem aega äri juhtimiseks ja vähem põhjust tagantjärele maksuarvestust parandada.