Lõpparve arvutamine töölepingu lõpetamisel

Töötaja lahkumisel ei piisa palgaprogrammis viimase palga nupu vajutamisest. Lõpparve arvutamine töölepingu lõpetamisel tähendab, et tööandja peab samal ajal kontrollima töötatud aega, kasutamata puhkust, võimalikku hüvitist, maksuarvestust ja väljamakse tähtaega. Väikese ettevõtte jaoks on see koht, kus üks tähelepanematu päev, vale puhkusejääk või ebatäpne lõpetamise alus võib tuua kaasa vaidluse ja lisatöö.

Lõpparve suurus ei ole kõigil juhtudel sama. See sõltub nii töölepingu lõppemise põhjusest, kokkulepitud töötasust kui ka sellest, kas töötajal on kasutamata puhkusepäevi või tasumata lisatasusid. Korrektselt koostatud lõpparve annab töötajale selge ülevaate ning tööandjale tõendi, et kohustused on nõuetekohaselt täidetud.

Millest lõpparve koosneb?

Lõpparve põhiosa on töötajale välja teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Siia kuulub tasu viimase töötatud perioodi eest ning vajadusel ka tulemustasu, komisjonitasu, ületunnitöö tasu, öötöö või riigipühal töötamise tasu. Arvesse tuleb võtta kõik tasukokkulepped, mis olid töölepingu, töökorraldusreeglite või varasema kokkuleppe alusel töötajale tekkinud.

Teine tavapärane osa on kasutamata aegumata põhipuhkuse hüvitis. Puhkust ei saa töötamise ajal üldjuhul rahaga asendada, kuid töölepingu lõppemisel tuleb välja maksta nende puhkusepäevade eest, mida töötaja on välja teeninud ja mida ta ei ole kasutanud. See on üks sagedasemaid lõpparve erinevuste põhjuseid, sest puhkusejääk peab olema ajakohane kogu töösuhte vältel, mitte alles lahkumispäeval üle kontrollitud.

Lisaks võib lõpparvesse kuuluda töölepingu seadusest, töölepingust või poolte kokkuleppest tulenev hüvitis. Näiteks koondamise korral on töötajal õigus tööandja makstavale koondamishüvitisele. Kui etteteatamistähtaega ei järgita, võib tekkida kohustus hüvitada etteteatamata aja eest keskmine töötasu. Samuti võib lepingus olla kokku lepitud eraldi lahkumishüvitis, kuid selle tingimused peavad olema üheselt tõlgendatavad.

Lõpparve arvutamine töölepingu lõpetamisel algab lõpetamise alusest

Enne summade arvutamist tuleb täpselt fikseerida, millisel alusel töösuhe lõpeb. Sama töötaja palk ja puhkusejääk võivad anda erineva lõpparve, kui leping lõpetatakse poolte kokkuleppel, töötaja ülesütlemisel, koondamise tõttu või katseajal.

Poolte kokkuleppel lõpetamisel määravad pooled kirjalikult lõppemise kuupäeva ja võimalikud lisatingimused. Seadusest tulenevat automaatset lahkumishüvitist sellisel juhul ei ole, kui pooled selles eraldi kokku ei lepi. Töötajale tuleb siiski välja maksta teenitud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis.

Kui töötaja ütleb lepingu korraliselt üles, tuleb tavaliselt arvestada töötaja 30-kalendripäevase etteteatamise kohustusega. Kui töötaja lahkub lühema etteteatamisega ning tööandja soovib hüvitist nõuda, tuleb hinnata juhtumi asjaolusid ja nõude põhjendatust. Seda ei ole mõistlik lihtsalt ühepoolselt lõpparvest maha arvata ilma töötaja nõusoleku või selge õigusliku aluseta.

Tööandja korraline ülesütlemine eeldab seaduses sätestatud alust, näiteks töötaja töövõime vähenemist või koondamist. Koondamisel tuleb arvestada tööandja koondamishüvitisega, mille suurus on üldjuhul ühe kuu keskmine töötasu. Mõnel juhul võib töötajal olla õigus ka Töötukassa hüvitisele, kuid see ei ole tööandja palgaarvestuse väljamakse ning seda ei lisata tööandja lõpparvesse.

Katseajal lõpetamisel on etteteatamistähtaeg lühem, kuid ka siin tuleb kontrollida, kes lepingu üles ütleb ja kas tähtaega on järgitud. Tähtajalise lepingu lõppemine kokkulepitud kuupäeval ei tähenda tavaliselt koondamist ega automaatset koondamishüvitist. Erandlikke olukordi, näiteks lepingu ennetähtaegset lõpetamist, tuleb hinnata eraldi.

Kasutamata puhkuse hüvitise arvutus

Enamik töötajaid teenib põhipuhkust vähemalt 28 kalendripäeva aastas, kuid tööleping või ettevõtte sisekord võib ette näha rohkem. Lõpparve koostamisel tuleb esmalt leida töötaja tegelik puhkusejääk: kui palju puhkust on töösuhte jooksul välja teenitud ja kui palju sellest kasutatud.

Puhkuse arvestuses on oluline kontrollida kogu töösuhte ajalugu. Näiteks võib töötaja olla kasutanud puhkust ette või töötanud osalise tööajaga. Osaline tööaeg ei vähenda üldjuhul puhkusepäevade arvu, kuid mõjutab puhkusetasu suurust, sest tasu arvutatakse töötaja tegeliku töötasu alusel.

Kasutamata puhkuse hüvitise rahaline väärtus leitakse keskmise töötasu reeglite järgi. Arvutuse aluseks võivad olla eelnevate kuude tasud, töötatud päevad ning töötaja tööajakava. Kuupalga, tunnitasu, muutuvate lisatasude ja ebaregulaarse tööaja korral ei ole mõistlik kasutada üht lihtsat valemit kõigi töötajate jaoks. Palgaarvestus peab lähtuma konkreetsest tasuliigist ja seaduses sätestatud keskmise töötasu arvutamise korrast.

Millal tuleb lõpparve välja maksta?

Töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad üldjuhul sissenõutavaks töölepingu lõppemise päeval, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Praktikas tähendab see, et tööandja peaks enne töötaja viimast tööpäeva teadma lõpetamise kuupäeva, puhkusejääki ja kõiki väljamaksmisele kuuluvaid tasusid.

Viimase palgapäeva ootamine võib olla põhjendatud ainult siis, kui selleks on selge kokkulepe. Kui ettevõte maksab palka näiteks järgmise kuu 5. kuupäeval, ei tähenda see automaatselt, et ka lõpparve võib samal kuupäeval tasuda. Hilinenud makse võib kaasa tuua töötaja nõude ja viivise riski.

Tähtaja juhtimine vajab eriti tähelepanu siis, kui lõpetamise otsus sünnib kiiresti. Koondamise, katseaja lõpetamise või töötaja ootamatu lahkumise puhul tuleb palgaarvestusele edastada lõpetamise dokument, töötaja viimane tööpäev, tööaja andmed ja info kokkulepitud lisatasude kohta kohe, mitte kuu lõpus.

Maksud ja deklaratsioonid ei lõpe viimase väljamaksega

Töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis on üldjuhul palgatuluna maksustatavad. Väljamakse brutotulult peetakse kinni tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning kogumispensioni makse juhul, kui töötaja on sellega liitunud. Tööandjal tekib muu hulgas sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse kohustus.

Hüvitiste maksustamine sõltub nende õiguslikust sisust ja maksjast. Tööandja makstav seadusjärgne koondamishüvitis ning töötasu asemel makstav etteteatamishüvitis tuleb palgaarvestuses käsitleda korrektselt. Töötukassa makse ei ole seevastu tööandja palgalehel makstav tasu. Kui lõpparves on erikokkuleppel makstav kompensatsioon, tasub enne väljamakset kontrollida selle maksukäsitlust, mitte eeldada, et iga nimetuse all makstud hüvitis maksustub ühtemoodi.

Lõpparve andmed tuleb deklareerida õigel maksustamisperioodil TSD-l. Töötaja töötamise registri kanne tuleb lõpetada tegeliku töösuhte lõppemise kuupäevaga. Need kaks tegevust on seotud, kuid ei asenda teineteist: töötamise registri lõpetamine ei kinnita, et lõpparve on välja arvutatud, ja väljamakse tegemine ei muuda registri kannet automaatselt.

Levinud vead, mis muudavad lahkumise kulukaks

Esimene viga on puhkusejäägi kontrollimata jätmine. Kui puhkuse andmed on aasta jooksul ebatäpsed, võib lahkumise hetkel ilmneda ootamatult suur hüvitis või vastupidi töötaja põhjendatud nõue. Puhkuse arvestust tasub kontrollida iga palgaperioodi järel.

Teine viga on etteteatamistähtaja ja hüvitise segiajaminen. Töötaja ei kaota automaatselt õigust töötasule või puhkusehüvitisele seetõttu, et lahkumisavaldus tuli hilja. Samuti ei ole tööandjal õigust teha töötaja lõpparvest suvalisi tasaarvestusi. Kinnipidamiseks on vaja töötaja nõusolekut või seadusest tulenevat alust.

Kolmas viga on ainult netosumma vaatamine. Töötajale makstav summa on küll oluline, kuid ettevõtte tegelik kulu sisaldab ka tööandja makseid. Koondamise või suure puhkusejäägi korral tuleb seda arvestada rahavoogude planeerimisel juba enne lõpetamisotsuse tegemist.

Neljandaks jäävad sageli dokumenteerimata muutuvad tasud. Kui müügiboonus, projektitasu või tulemustasu on töötaja poolt välja teenitud, tuleb otsustada ja kirjalikult fikseerida, kas ning millal see lõpparvesse kuulub. Selge arvestus vähendab hilisemaid vaidlusi.

Praktiline kontroll enne väljamakset

Enne lõpparve kinnitamist kontrollige lõpetamise alust ja kuupäeva, töötaja viimase perioodi tööaega, kasutatud ning kasutamata puhkust, välja teenitud lisatasusid ja etteteatamistähtaja täitmist. Seejärel arvutage brutoosad, rakendage õiged maksud, võrrelge tulemust töölepingu ja lõpetamise dokumentidega ning valmistage ette TSD ja töötamise registri toimingud.

Kui töösuhe lõpeb keerulisematel asjaoludel või töötajal on muutuv töötasu, tasub arvestus enne makset üle vaadata. AB Raamatupidamine aitab ettevõttel hoida palgaarvestuse ja tööjõumaksud korras ka siis, kui meeskonnas toimuvad muutused. Õige lõpparve ei ole pelgalt viimane makse – see on korrektne lõpetus, mis jätab ettevõtte dokumendid, maksud ja töötajaga suhted selgeks.