Julgeolekemaks on uus ajutine maksuliik, mis kehtestati riigi kaitsevõime rahastamiseks. Julgeolekumaks 2% kehtestatakse maksustatavale käibele, ettevõtte kasumile ja füüsilise isiku brutotulule.

Käibemaks

• Alates 1. juulist 2025 kuni 31. detsembrini 2028 tõuseb käibemaksumäär 22%-lt 24%-le. 2024. aastal kehtestatud üleminekumeede pikaajaliste lepingute osas lõppeb 1. juulist 2025, mis oli algselt kavandatud kehtima kuni 31. detsembrini 2025.

Ettevõtte tulumaks

• Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2028 kehtestatakse 2% julgeolekumaks residendist ettevõtete teenitud kasumile ja mitteresidendist ettevõtete kasumile, mis on teenitud Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.
  - Julgeolekumaksu arvutamise aluseks on raamatupidamise aastaaruandes näidatud kasum. Kui ettevõte on kahjumis, siis julgeolekumaksu kohustust ei teki. Eelnevate perioodide kahjumeid edasi kanda ei saa.
  - Erinevalt traditsioonilistest ettevõtte tulumaksusüsteemidest kaasatakse julgeolekumaksu maksubaasi ka realiseerimata kasumid.

• Topeltmaksustamise vältimiseks jäetakse saadud dividendid maksubaasist välja, kui dividendid on makstud kasumist, mis on juba maksustatud julgeolekumaksuga, või kui need on juba maksustatud välisriigis ja saajal on vähemalt 10% osalus dividendi maksjas. Samuti jäetakse maksubaasist välja residendist äriühingu välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasum.
  - Saadud dividendi on lubatud maha arvata vaid juhul, kui aruandeperioodi maksueelne kasum seda sisaldab, seega tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas saadud dividendid raamatupidamises on kajastatud.

• Maksustamisperiood on äriühingu majandusaasta. Äriühing on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni majandusaastal teenitud julgeolekumaksuga maksustatava kasumi või püsivale tegevuskohale omistatud kasumi kohta ning tasuma julgeolekumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
  - Maksukohustuslased peavad tegema Maksu- ja Tolliametile avansilisi makseid iga kvartali viimase kuu 10. päevaks.

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtestatakse uus iga-aastane mootorsõidukimaks liiklusregistris registreeritud mootorsõidukitele.

Maks kehtib järgmistele sõidukikategooriatele:

• sõiduautod (M1, M1G)
• kaubikud (N1, N1G)
• mootorrattad ja mopeedid (L3e, L4e, L5e, L6e, L7e)
• maastikusõidukid (MS2)
• ratastel traktorid (T1b, T3, T5)

Maksustamisperiood on kalendriaasta ja maks tasutakse kahes osas: pool 15. juuniks ja pool 15. detsembriks.

Maksuteade väljastatakse maksumaksjale 15. veebruariks liiklusregistris juba registreeritud sõidukite kohta. Esmakordselt registreeritud sõidukite puhul väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul pärast registreerimist.

• Alates 1. jaanuarist 2025 kehtestatakse registreerimistasu sõiduki esmaregistreerimisel Eestis või esmasel omanikumuutusel pärast 1. jaanuari 2025, välja arvatud juhul, kui registreerimistasu on juba tasutud.
  - Registreerimistasu ei kohaldata liisingufirmalt ostetud sõidukite puhul, kui liisinguvõtja saab omanikuks, ega pärandatud sõidukite registreerimisel. Registreerimistasu rakendub järgmisele müügitehingule ja omanikumuutusele.
• Aastamaks ja registreerimistasu arvutatakse järgmiste komponentide alusel: baasmäär, CO2 heitmed, täismass ja sõiduki vanus.
  - Täiselektriliste sõidukite puhul CO2 heitmete komponenti ei kasutata.
  - Sõiduki vanus vähendab järk-järgult mootorsõidukimaksu summat.

Et olla paremini valmis eelseisvateks muudatusteks ja hinnata oma maksukohustust, on Maksu- ja Tolliamet välja töötanud mootorsõidukimaksu kalkulaatori, mis on saadaval siin ->

• Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb ettevõtte tulumaksu määr 20%-lt 22-le brutoväljamaksetelt, st 22/78 netoväljamakselt.
  - Eestis rakendatakse kassapõhist arvestust ja kasum maksustatakse väljamakse tegemise ajal kehtiva määraga – näiteks 2023. aastal teenitud kasum, mis makstakse välja jaanuaris 2025, maksustatakse 22% määraga
• Alates 1. jaanuarist 2025 kaotatakse regulaarselt jaotatud dividendide 14%-line vähendatud maksumäär ja kõik kasumijaotused maksustatakse 22/78 määraga.
• Ettevõtlusega seotud kulude ulatust laiendatakse, et hõlmata kõiki mõistlikke ja vajalikke kulusid, mida tööandja teeb ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks. See võib hõlmata ka kulutusi, mida töötervishoiu ja tööohutuse seadus otseselt ei nõua.
  - Praegu käsitletakse ettevõtlusega seotud kuludena ainult neid kulutusi, mis tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.
• Alates 1. jaanuarist 2025 lisatakse maksuvabade töötajate terviseedendamise kulude nimekirja massaaž, hambaravi,  toitumisnõustamise teenused ja psühholoogiline ravi.
• Alates 1. jaanuarist 2025 suurenevad maksuvabastuse piirmäärad järgmiste (töötajatega seotud) kulude puhul:

• Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb majutusteenuste (hotellid ja lühiajaline rent) vähendatud käibemaksumäär 9%-lt 13%-le.
• Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilisel kujul perioodikaväljaannete käibemaksumäär 5%-lt 9%-le.
• Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab kehtima väikeettevõtete erikord, mis võimaldab Eestis asutatud maksukohustuslastel tegutseda teistes liikmesriikides ilma seal käibemaksukohustuslaseks registreerimata.
  • Ettevõtted saavad taotleda erikorda oma käibe jaoks teistes liikmesriikides, kui nende käive EL-is tervikuna ei ületa kalendriaasta jooksul 100 000 €.
  • Kui ettevõte ületab registreerimise piirmäära teises liikmesriigis, kuid mitte EL-i 100 000 € piirmäära, peab ta registreeruma selles liikmesriigis, kuid erikord kehtib käibele teistes liikmesriikides, kus registreerimise piirmäär ei ole ületatud.
  • Kui EL-i 100 000 € piirmäär ületatakse, ei ole erikord enam kohaldatav.
    NB! Eesti siseriiklik käive arvestatakse EL-i piirmäära sisse.
  • Erikord kehtib ka ettevõtetele, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslased, st nad ei ole ületanud kohalikku 40 000 € piirmäära, kuid neil on käive teistes liikmesriikides.
  • Isik peab teavitama Maksu- ja Tolliametit erikorra rakendamisest.
  • Erikorra alusel registreeritud isikult saadud ostud ei tekita saajale pöördkäibemaksu kohustust.
  • Samuti ei tekita sellised ostud kohustust registreeruda piiratud käibemaksukohustuslaseks.
  • Erikorra kasutajad ei saa maha arvata sisendkäibemaksu kaupade ja teenuste eest, mida kasutatakse erikorra käibe tarbeks.
• Alates 1. jaanuarist 2025 võrdsustatakse käibemaksukohustuslaseks registreerimise tingimused nii residentidele kui mitteresidentidele.
  • Sellega seoses arvestatakse alates 1. jaanuarist 2025 maksustatava käibe piirmäära hulka ka kindlustus- ja finantsteenuseid (mitte juhuslikku laadi).
• Alates 1. jaanuarist 2025 maksustatakse käibemaksuga esimene kinnisvara võõrandamine ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu. Praegu kohaldatakse käibemaksu kinnisvara müügile enne esmast kasutuselevõttu, pärast mida on kinnisvara võõrandamine käibemaksuvaba.
• Muudatus põhivara sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõttes:
  • Praegu arvatakse põhivara sisendkäibemaks maha hinnangulise proportsiooni alusel, kuidas vara kasutatakse maksustatava käibe eesmärgiks. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse järk-järgult iga kalendriaasta lõpus vara tegeliku kasutuse alusel.
  • Uute reeglite kohaselt, kui põhivara tegelik kasutus erineb esialgsest hinnangust, korrigeeritakse sisendkäibemaks kogu ulatuses maksustamisperioodil, mil vara esmakordselt kasutusele võetakse.